Nii piinlik kui see ka olla võib, pean ülima kurbuse ning enesehaletsusega tunnistama, et Viimne reliikvia kuulub nende filmide hulka, mida pole veel jõudnud algusest lõpuni vaadata.
Aitasin sõpru kiirel ajal ning olin nõus Taevaskoja piirkonnas 3h jalgsimatka tegema. Muidugi ei olnud ma alguses teadlik, et tegu on nö matkaga Viimse Reliikvia radadel. Teadu pärast osad meeldejäävad stseenid olid filmitud just Taevaskojas. No selle peale oleks võinud ka ise tulla, aga alguses ei taibanud. Tubli mina. Igatahes, kui juba võtsin endale kohustuseks see matk ära teha, polnud enam eriti tagasiteed. Tarmo oli eriti mõistlik ja kannatlik minuga ning saatis mulle vajalikud materjalid, mille põhjal siis üritasin huvitavat juttu arendada, mida klientidele rääkida. Aga no võib ette kujutada olukorda, kus matkajuht teeb matka, kus ta peaks rääkima filmist, mida ise pole kordagi algusest lõpuni näinudki. Siinkohal ei lähe arvesse 1. jaanuarid, ausõna proovin järgmisel 1. jaanuaril uuesti vaadata, kui esimese poole tunni jooksul magama ei jää. Mainimata ei saa ka jääda asjaolu, et ma polnud eriti kindel matkamarsruudis. Olin küll mõni kuu tagasi sealkandis tõukerattamatka teinud, kuid jalgsimatkal on veidike teistsugene marsruut. Igatahes ära ma ei eksinud ning ka pubekad pidasid selle toreda jalutuskäigu vastu. Mis seal ikka, kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab! Ja lahkelt olen nüüd nõus kõigile soovijatele näitame Siimu silda, kust see hobune alla lendas ja hukka läks.
No comments:
Post a Comment