Rexi enesetunne oli vist juba nädalaid kehv. Lõpuks jõudis asi nii kaugele, et venna tõstis koera auto peale (Rexile ei meeldi autoga sõita) ning käisime Põlva Väikeloomakliinikus. Rexu pidas sõidu hästi vastu, kuid nagu tavaliselt olime arsti vastuvõtule hiljaks jäämas ning ei jõudnud väikest jalutuskäiku pargis ette võtta. Tükk tegemist oli, et arstitädi kabineti nurgad ei saaks ära märgistatud. Saime kaasa hunniku tablette ning teeme nüüd koerale tervenduskuuri. Samal päeval läksin Tartusse ning suundusin ka Tallinnasse. Oeh. tore oli ning tundub, et mõned asjad hakkavad paika loksuma ning ehk on tulemas varsti ka normaalsem aeg. Kõikide muude asjade kõrval peab märkima, et kohtasin Tallinnas ka Lianat ning mis seal salata, ta pole õnneks eriti palju muutunud, isegi kõnepruuk on sama.... ropp ja väga suupärane!
.... ja nüüd olen uuesti kodus ja nägin Rexut. Kuigi ta paranemine võtab veel ikka omajagu aega, oli ta päris erksa olekuga juba!
2 comments:
eh gute besserung für Rex! mul oli ka kunagi koer Rex, kellele meeldis mu kätt järada. aga siis ma olin veel pisike ja köik traumad juba paranenud. ...
es geht ihm schon besser! er hat keine Fieber mindestens! ja tegelt mõjus ta eluolule haigus hästi.. Ta pole enam ketis ning talle on tehtud siuke suht suur aed, kus ta siis ringi jaurata võib nii palju kui tahab ning loodetavasti ei õpi ta sealt põgenema!
Post a Comment